Tagasi
Kas ehitustempo on raugemas?

Kas ehitustempo on raugemas?

Ehitusmaht on kolme viimase aasta jooksul hoogsalt suurenenud. Kiire elamuehituse kasv seostub eestlastel buumi ja majanduskriisiga – kas hirmudel on alust?

Majandusteadlane ja president Kersti Kaljulaidi majandusnõunik Heido Vitsur ütleb 2019. aasta majandust kommenteerides, et kui võrrelda Eesti praegust seisu 2008. aasta masule eelnenud aastatega, siis praegu on olukord hoopis teine. Tollal mõjutasid meie arengut tugevalt Euroopa Liiduga ühinemine 2004. aastal, meile avanenud struktuurifondid, lisaks peamiselt Põhjamaadest lähtunud krediidivoog, mille kasv enne kriisi oli peaaegu 40% aastas. Sellest tulenevalt kasvas ka nominaalpalk kuni viiendiku võrra aastas.

“Võib öelda, et see periood oli iseseisvusaja kõige kõrgema nominaalpalga kasvu ja optimismi aeg,” märgib Vitsur. “ Tunti, et raha on ja et seda tuleb kogu aeg juurde. Unustati, et buumid lõppevad alati kriisiga. Meie kriis oli maailma keskmisest viis korda sügavam. Siis olid ehitusmahud ja palk üles tõstetud krediidi abil, meil oli vaja täita eelnenud 15 aasta tühikut elamuehituses. Nüüd sellist vajadust enam pole ja turg on pea normaalses tasakaalus.”

Analüüsides toonaseid ehitusmahtude rekordsuurenemise põhjuseid, toob Vitsur välja mitu asjaolu. Esiteks, kui võrrelda praegust aega masueelsega, oleme nüüd nominaalis mitu korda rikkamad kui ajal, mil astusime Euroopa Liitu. “Teine seaduspära on see, et kui saavutatakse mingisugune jõukuse tase, siis nõudmised eluruumidele muutuvad. Tahetakse uut kvaliteeti, mis tähendab, et olemasolevat kinnisvara, eluruume, hakatakse kiiremini välja vahetama. See ei tähenda veel ehitussektori mullistumist,” selgitab teadlane.

Liiatigi on mitu varem ehitatud hoonet osutunud mittekvaliteetseks. Samuti on muutunud ehitusnormid ja -nõuded, lisandunud on energiamärgise nõue. “Meie rikkus on võrratult suurem kui masueelsel ajal ning vastavalt sellele muutub ka ehitusturg,” võtab Vitsur küsimuse kokku.

 Majanduskasv pidurdub

Ehitusturul toimuv on vahetult seotud sellega, mis toimub majanduse teistes sektorites. Vitsur selgitab, et ehitusturul on kõige olulisem kindlustunne, elanikkonna hõivatus ja laia elanikkonna piisav materiaalne kindlustatus. “Oluline on, et need, kelle jaoks ehitatakse uusi eluruume, saaksid oma eelmise elupaiga mõistliku hinnaga maha müüa, et eluruumidel on järelturg. Euroopas me praegu ei näe majanduse kasvu, Euroopa majandusprognoosi kärbiti kahelt protsendilt ühele protsendile. Erilist kasvu taastamise lootust praegu pole ja sellel saab olema selge mõju ehitusturule,” arutleb majandusteadlane.

Tema sõnul pole maailmamajanduse elavnemise märke ka mujal märgata, eriti USA ja Hiina kaubandussõja taustal. Pealegi revideerib USA kaubandustingimusi Euroopa Liiduga, mis lisab ebakindlust. “Ka poliitiline stabiilsus Euroopas pole enam selline nagu aastaid tagasi. Optimism väheneb, ebakindlus suureneb. Eestis seda veel ei ole tunda, sest palk kasvab jätkuvalt ja hõivatus on kõrge. Aga need, kes on informeeritud, teavad, et maailmas, eriti Euroopas, asjad nii hästi ei lähe. See teeb ettevaatlikuks.”

 Põhjamaade mõju

Meie majanduse käekäik sõltub ekspordist ja  Euroopa Liitu kuuluvad riigid annavad meie ekspordi käibest üle kahe kolmandiku, kusjuures Põhjamaade osa on väga suur. “Loomulikult peame suhtuma reservatsiooniga Põhjamaade osatähtsuse suurusesse, sest me ei tea, kuhu selle piirkonna rahvusvaheliste ettevõtete kaup edasi läheb. Seetõttu tähendab eksport Põhjamaadesse tihti hoopis laiemat regiooni kui Põhjamaad. Meie majandus on terve maailmaga mitmekesisemalt seotud, kui see kaubavahetuse andmetest välja paistab, ja seetõttu võib tagasilöök meile tulla hoopis ootamatust kohast.”

Teisalt, kui Eesti eksport Põhjamaadesse kõrvale jätta, mõjutab naabermaade käekäik meid rohkem, kui arvame, hoiatab Vitsur. “Meie inimestest töötavad paljud Põhjamaades ja sealt ülekantavad töötasud mõjutavad meid tuntavalt. Meie osalemine Põhjamaade turul ja vastupidi, meie maade majanduslik olukord, väliskaubandus, rahavood jne on kõik omavahel põimunud. Kui veel lisada, et Põhjamaade pankade osa Eesti panganduses on ca 90%, muutub meie omavaheline seotus meile veelgi selgemaks ja olulisemaks,” möönab Vitsur.

“Tänases maailmas on ettevõtlus rahvusvaheline, enamikus väärtusahelates tehakse ühes riigis üks osa ja teises riigis teine. Oleme omavahel väga seotud,” lisab ta.

 
Investeeringud pidurduvad ja turg on ettevaatlik

Rasmus Kurm, AS-i Framm* juhatuse liige (*AS Framm on endise nimega AS Talot)

Eesti ehitusturul on tajuda teatavat ebakindlust. Mitu ehitust, mis pidi sellel aastal algama, on edasi lükatud ja me ei tea, millal nendega alustatakse. Kui kõik pidevalt kirjutavad ja räägivad, et käes on uus buumiaeg ja kohe tuleb kriis, siis paneb see investeerijad mõtlema ja muudab nad ettevaatlikuks. See ei tähenda, nagu ei peaks alati olema oma otsuste tegemisel ettevaatlik ja kaalutletud.

 Olen nõus arvamusega, et meie tänane ehitusturu situatsioon ei ole võrreldav eelmise masueelse ajaga. Praegu ehitatakse palju enda, mitte panga rahaga, sest pangad on laenuotsuste tegemisel konservatiivsemad.

Kui vaadata Frammi kliente Rootsis ja Soomes, siis me ei taju, et nende ehitusmahud oleksid pidurdunud. Aga me oleme nii Skandinaavia kui ka Eesti mõistes liiga väike ettevõte, et meie najalt teha paika panevaid järeldusi. Näeme, et sealt tuleb töö ja vaevaga uusi tellimusi juurde. Muret teeb pigem kodumaine situatsioon, kus ehitustsükkel on lühike ja hektiline ning planeeritu on pidevas muutumises.

 
Seni parima ehitusaasta tase on ületatud

Eesti ehitusettevõtted ehitasid 2018. aastal Eestis ja välisriikides kokku 3 miljardi euro eest, mis oli 18% rohkem kui 2017. aastal. Arvestades vaid Eesti ehitusturgu, kasvas ehitusmaht eelmisel aastal 21%.

Ehitusmaht suurenes kolmandat aastat järjest. Mullu ületati ka seni parima ehitusaasta, 2007. aasta tase. Hooneid ehitati 2 miljardi ja rajatisi 1 miljardi euro eest. 2017. aastaga võrreldes ehitati hooneid 18% ja rajatisi ligi viiendiku võrra rohkem.

Välisturul tegutsevate Eesti ehitusettevõtete ehitusmaht vähenes 2017. aastaga võrreldes 13% ja seda põhiliselt hoonete ehitustööde mahu kahanemise tõttu. Välisriikidesse tehtud ehituse osatähtsus kogu ehitusmahus oli 2018. aastal 6%.

Uute eluruumide ehitus on seitsmendat aastat kasvutrendis. Ehitisregistri andmetel lubati 2018. aastal kasutusse 6472 uut eluruumi, mida on 582 võrra rohkem kui tunamullu. Nagu varasematel aastatel, nii asub suurem osa valminud eluruumidest Tallinnas, järgnevad Tallinna lähiümbruse vallad ja Tartumaa. Mullu valminud eluruumide pind on keskmiselt 90 ruutmeetrit.

Mullu väljastati ehitusluba 6990 eluruumi ehitamiseks, mida on võrreldes varasema aastaga kümnendiku võrra vähem. Siiski püsib nõudlus uute, hea asukohaga ning kvaliteetsete elamispindade järele. Eelistatuim elamutüüp oli korterelamu.

 Allikas: Statistikaamet

 

Tekst Juuli Nemvalts

Väljavõte Karl Bilderi ajakirjast 04.2019

Fotod Shutterstock

Eelmine Järgmine
Kommentaarid