Sokli viimistlemine

Sokli viimistlemine

 

 

 

Mis on sokkel?

Sokliosaks peetakse piirkonda maapinna ja fassaadiosa vahel. Selle ala kõrgus maapinnast peab olema minimaalselt 300 mm. Tegemist on nn pritsmevee mõjualaga, kus krohvid peavad taluma oluliselt suuremat niiskuskoormust ning samuti pidama hästi vastu külmatsüklitele. Ühelt poolt on probleemiks nähtava osa pidev kokkupuude pritsmeveega, kuid teisalt peavad soklis kasutatavad krohvid toime tulema ka pinnaseniiskusega. Selle pealtnäha väikese fassadiosa ehitamine nõuab aga ülimat täpsust ehitajalt ning kindlasti tuleb kasutada ainult selleks ettenähtud tooteid.

Sokli armeerimine

Sokli piirkonnas tuleb soojustus sarnaselt fassaadi soojustusele armeerida mineraalse armeerseguga weber.therm 310 ja klaaskiudvõrguga weber 397 ning reeglina minnakse selle armeeringuga umbes 100 mm tagasitäite piirist maa sisse. Kuna sokliosa on paratamatult suurema vigastusohuga piirkond, siis on mõistlik sinna planeerida topeltarmeering. St et armeerimissegu kihipaksus on tavapärase 5 mm asemel minimaalselt 8 mm ning ühe kihi armeervõrgu asemel uputatakse segusse kaks kihti võrku. Selline meetod tagab umbes kaks korda suurema mehaanilise löögitugevuse ning paksem krohvikiht peab paremini vastu ka meie põhjamaisele kliimale. Seejärel tuleb armeeritud pind kruntida weber.prim 403-ga ning pinnale kantakse niiskust taluv dekoratiivkrohv.

Milline sokliviimistlus valida?

Seejärel on pind valmis viimistlemiseks. Kuna see piirkond fassaadist on pidevalt suure niiskuskoormuse all, siis on väga oluline kasutada ainult selliseid viimistluskrohve, mille veeimavus on väike ning mis ei märguks pidevalt läbi. Reeglina tähendab see, et nt fassaadil kasutatavaid mineraalseid ülevärvitavaid krohve peaks soklis vältima. Ühe sellise erandina saab välja tuua Weberi mineraalse dekoratiivkrohvi weber.star 224 AquaBalance, millel on koostises veeimavust vähendavad lisaained ning tänu sellele sobivad nad ülevärvituna ka soklis kasutamiseks. Kuid eelkõige leiavad sokli piirkonnas kasutust ikkagi nn ämbrikrohvid, mille veeimavus on juba märgatavalt väiksem. Weberi tootevalikust on levinuimad tooted selleks nt silikoonkrohv weber.pas 481 AquaBalance või siloksaankrohv weber.pas 471 AquaBalance.

Kuna antud piirkond on ka määrdumisele oluliselt altim, siis on mõistlik kasutada juba kohe veidi kirjumaid viimistluslahendusi. Viimastel aastatel on üheks levinuimaks variandiks saanud kirjukivikrohv ehk mosaiikkrohv weber.vetonit KiviPinnoite, mis on saadaval iseenesest kõigest neljas toonis, kuid antud toonid katavad ära klassikalise Skandinaavia arhitektuuri värvispektri, olles peamiselt halli ja punase graniitkivi baasil – punane, helehall, tumehall ja must.

Sarnaselt kirjukivikrohvidele on Weber juba aastakümneid pakkunud lahendust nimega kivipuruviimistlus. Selle tehnoloogia puhul kantakse aluspinnale esmalt värviline mineraalne liimsegu ning sinna sisse visatakse käsitsi naturaalne kivipuru. Kuna kivipuru fraktsioon on kuni 5 mm, siis jääb kivipuruviimistlus seinas mistahes krohvidega võrreldes oluliselt robustsem ning omal moel on see sokli jaoks vägagi sobiv.

Soklile hüdroisolatsioon

Kui sokliosa on krohvitud ja viimistletud, siis on ülimalt oluline kanda pinnasesse jäävate krohvide kaitseks sinna peale mineraalne võõbatav hüdroisolatsioon weber.tec 824 (1-K toode) või weber.tec Superflex D2 (2-K toode). See hüdroisolatsioonikiht peab algama minimaalselt 100 mm krohvi alumisest servast altpoolt (et vältida igasugust niiskuse kapillaarset veetõusu mööda soojustust aluskrohvini) ning lõppema 50 mm tagasitäite piirist kõrgemal. Kuna hüdroisolatsioon on halli tooniga, siis see 50 mm riba on võimalik hiljem soklikrohviga samas toonis fassaadivärviga katta. Kogu maa alla jääv osa tuleb hiljem katta drenaažimatiga, lisaks vee paremale dreenimisele tagab ta ka piisava hüdroisolatsiooni kaitse tagasitäite poolt tehtavate mehaaniliste vigastuste vastu.